Käisime Dublinis

http://vatiketas.blogspot.com/2009_06_01_archive.html#2156579895410701604

Kui enne sain vabanduseks tuua, et ma õpin, siis nüüd ei ole mul enam ühtegi vabandust varnast võtta, miks ma siia ei kirjuta. Tuleb vist kirjutama hakata...

Suureringi küsimus!
Mida näete pildil?

Hi there!

Hei! Jah, tõesti, kirjutangi nüüd siia :) Viimasest postitusest on tükk aega möödas, nii et teie meelehärm on põhjendatud. Väga tore kuulda, et nii paljud teist ootavad mu blogi. Järelikult on mõtet kirjutada.

Tegelikult olen siinse eluga juba liiga ära harjunud. Kaks kuud on selja taga ja vahel mõtlen, et tahaks juba uude kohta. Kuigi ometigi on siin mõnus. Ilmad on pigem juba suvised, mitte enam kevadised - vähemalt inimeste riietusest järeldades.

Kuna seekord broneerisin oma Eestisse lennu varem kui 10 tundi enne lennu väljumist, siis võin teile ka öelda, et tulen Eestisse 20. mail :) Siis sulgen ennast bioloogia, kirjandi ja inglise keele maailma ja tuubin ennast lolliks, et neljapäevasel (või kolmepäevasel) eksamimaratonil endast parim anda, nii et ausalt öeldes see 20. mai teile väga korda ei lähe küll. Ja siis teie päralt olen kaks päeva ja 30. mai hommikul lendan tagasi.

Inga ja oma emme rahustuseks võiksin mainida, et olen ennast bioloogia õppimisega nüüd korralikult käsile võtnud. Kuigi vist vajan motivatsiooni boost'i Ingalt, sest viimane kord oli juba liiga ammu :) Ja tegelt minu praegune blogikirjutamine ongi puhkepaus bioloogiast, sest peptiidahelad, kontraktsioonivalgud ja mikrotuubulid on pea juba segi ajanud.

Vahepeal on olnud hulganisti toredaid nädalavahetusi, muuhulgas Hyde Park'is jalutamisi, "võidetud" professionaalseid photoshoote, The Asteroids Galaxy Tour'i kontsert, mis oli niiii heeaaa (Rainer, aitäh aitäh aitäh), hip-hop show/etendus, millest paremat pole ma veel näinud :)

Jaaah, püüan siia varsti jälle kirjutada!!

:)

Enne uue n2dalavahetuse pealetulekut, teen v2ikse tagasivaate eelmisele, et te ikka kursis oleksite minu tegemistega:)

Reedene plaan n2gi ette kinno minekut, aga metroojaamast v2lja astudes Leicester Sqare'il sain aru, et k6ige lollim tegu oleks veeta oma esimest Londoni reedet pimedas siseruumis filmi vaadates. S6nal MELU on siin hoopis t6sisem t2hendus kui Eestis. Eestis ma nimetaks seda melukeseks, jah.. meluke:) Ilmselgelt on n2ha, et inimesed on tulnud reede6htut nautima ja ennast v2lja elama. T2navatel on nii paremaid kui ka halvemaid street-entertainer'eid ja isegi t2helepanuvajaduses usukuulutajad leiavad omale kuulajaskonna. Triinuga ringi jalutades leidsime ennast ylesehitud China town'ist. Rahvast oli nii palju. Kui tavaliselt jalutab kena kutt vastu, siis see ei j22 kunagi m2rkamata. Siin aga pidime yhte kutti j2litama v2hemalt sada meetrit, et ta n2gu n2ha ning siis selgus, et ta hoiab teiselt peaaegu sama kenalt kutilt k2est kinni. Damn, miks ilusad kutid alati geid on? P2rast suurenes meie tydrukute seltskond neljaliikmeliseks ning j6ime veini yhes imepisikeses kohvikus. Kui ytleksin, et nautisin seda veini, siis ma valetaks, aga seltskonda kyll :)

Laup2eval sain oma esimese siinse trahvi. Olin vale piletiga s6itnud t2iesti enda teadmata. 6nneks suutsin ennast v2lja vabandada ja trahv ei olnudki nii m2rkimisv22rne. "Am I nice? I think i need on kiss," olid trahvionu viimased s6nad. P2eva esimene pool m88dus korraliku turistina. Rebisime ennast Eloga l2bi masside London Eye juures, Big Beni juures, Houses of Parliament'i juures ja muidugi tegime turistidele kohaselt k6ige taustal pilte. Siis helistas Triin ning juba 15 minutit hiljem oli ta meiega yhinenud. Kuna olin trahvionult saanud pileti, millega terve p2ev tasuta s6ita, ei lasknud ma muidugi v6imalust k2est. S6itsime nyydseks juba igavaks muutunud Oxford Streedile, sealt edasi Camdenisse. Camden vist ei kaota kunagi oma v6lu. Meie v6tsime asja v2gagi rahulikult, kyll aga teised pidulised mitte. Metroos juba kodu poole s6ites tuli peale seltskond noori, veinipokaalid k2es ja peomeeleolu sees. Kuskilt olid nad saanud/v6tnud tulekustuti, mida oli vaja metroos loomulikult katsetada. Asi l6ppes sellega, et meie, nemad, metroo seinad-lagi-istmed olid seda valget m8ksi t2is. Vot nii pidutsetakse Camdenis :D

Pyhap2eval veetsin kyllaltki palju aega j2llegi metrood oodates, sest pidevad jamad signaaliga sunnivad metroosid seisma igaviku. Aga tundub, et inimesed on sellega harjunud. Nagu nad on ka sellega harjunud, et r88baste vahel uudistavad ringi n2ljased ja saastest tolmused hiired. Ma siis tegin ka n2gu, nagu ma ei n2eks sellist asja esimest korda. L6puks j6udsin Ealingule ja sain oma katkise l2paka 2ra viia yhele eesti poisile, kes nii lahkelt selle Eestisse oli n6us toimetama. P2eva teises pooles k2isime niiv6rd-kuiv6rd uues uhkes Westfieldi kaubanduskeskuses.

Kogu selle n2dalavahetuse p6hjal v6in kindlalt 8elda, et v2ga hea on olla siin tagasi. Mitte, et eestlased ebaviisakad oleksid, aga siinne viisakusaste on ikka palju k6rgem ja inimesi aidates on n2ha kui t2nulikud on.

Eile n2gin yhte naist jalutamas oma koeraga. Valgusfoori taga ei k2ratanud naine talle "Sit!", vaid p88rdus koera poole v2ga rahulikut ja viisakalt: "Sit, please," ning kui koer oli oma perenaise palve t2itnud, 8eldi talle, "Thank you!"

Eile k2isin vaatamas India koolietendust "Stone soup". Siin tehakse asju ikka hingega: mikrofonid, muusika, korralikud lavadekoratsioonid, valgustus. Well done! :)

Teie seal Eestis, nautige lund!

Minu peaaegu-kodut2nav

Selline n2eb v2lja minu girlie-girlie pesa :)
Telekas, dvd-m2ngija ja muusikakeskus k6ik puha olemas.
M6nus on hommikuti 2rgata selle peale, et vihm krabiseb vastu katuseakent.

I love London!

Kas on v2ga imelik, et ma k6nnin t2naval ringi, naeratus n2ol peaaegu koguaeg? Nii igatahes on. Ja tegelikult v2ga isegi ei huvita ka, kas on imelik v6i mitte. Nii hea tunne on tagasi Inglismaal olla :)

Mulle meeldib, et ma ei pea v2lja minnes endale salli paksult ymber m2ssima ja kindaid paaniliselt otsima.
Mulle meeldib, et inimesed on viisakad ja s6bralikud.
Mulle meeldivad need pisikesed poekesed ja et k6ik vajalikud asjad saan k2tte siit samast kodu l2hedalt.

Mulle meeldib, et suvalised inimesed kysivad m6nikord "hi, how are you today?" v6i lihtsalt teretavad t2naval.

Mulle meeldib kuulda seda briti aktsenti enda ymber.

Mulle tegelikult ei meeldi v6rdlemine, aga kui peret, kus ma praegu olen, v6rrelda eelmisega, siis absoluutselt k6ik faktid langevad selle pere kasuks.

Mulle meeldib Jack, kes oskab 6hupalliga trikki teha nii, et kogu k88gi p6rand ujub ja kes ytleb lihtsalt m88da minnes "thank you for changing our sheets".

Mulle meeldib, kui India 6petab mind lauam2nge m2ngima.

Mulle meeldib, kuidas Jack kallistab ja musitab Indiat, kui nende teed koolis lahku l2hevad.

Mulle meeldib neid hommikuti kooli viia ja nende 6petajatega juttu r22kida.

Mulle meeldib, et Sam on alati nii abivalmis ja et ta oskab oma lapsi nii h2sti kasvatada.

Mulle meeldib, et siin me teeme lastele ja endale maitsvat v2rsket toitu.

Ma v6iks seda nimekirja kirjutama j22dagi.

Mulle v2ga ei meeldi, et mu uhiuus l2pakas katki l2ks kohe kui ma siia j6udsin ja et see on ordi oma, mis t2hendab, et ma ei saa siin kuhugi p88rduda sellega.

Mulle v2ga ei meeldi, et siin klaviatuuril pean kasutama m6ningate t2htede asemel numbreid, sest siin lihtsalt ei ole neid t2hti.

Aga see on ka k6ik, mis suutsin negatiivse poole pealt v2lja pigistada :)

Ja mulle meeldib, et Inga nii pingsalt ootab seda postitust, sest muidu ma oleksin selle kirjutamise kindlasti edasi lykanud m6ned p2evad.